Viimane päev

Hommik oli vihmane. Pärast hommikusööki vaatasime toas netist kodus ja võõrsit. Kuhugi minna polnud selise vihmaga plaanis.

Kui hambaid pesime, jalutas Heirel hambahari suus terrassile, endal ainult rätik ümber. Seisis seal suu hambapastat täis ja teine käsi puusas. Meie maja ette teepeale olid jõudnud just tubade koristajad. Heirel vist ehmatas ära, igatahes näitas neile kümmet sõrme ja ütles hambahari suus „Give me 10 minutes“. :D Ise ei teadnudki, kas nad tahavad üldse meie tuba koristama tulla veel või mitte. Tuli siis tuppa tagasi ja rääkis mulle, olime mõlemad naerukrampides. Pesime siis ruttu hambad ja proovisime selle 10 minutiga toast välja saada.

Läksime linna, et koju kaasa osta mõned suveniirid. Enam ei sadanud, aga pilves oli ikka ja päikest kuskilt ei paistnud. Tegime McDonaldsis väikese peatuse. Seal maksab üks pehme valge jäätis 15 kohalikku, eurodes jagada see 37ga.

Hiljem läksime basseiniäärde. Kirjutasin reisikirja, Heirel lahendas ristsõna. Basseinivesi ei olnud veel helesiniseks saanud. Kolm töötajat olid basseinis sees ja puhastasid põhja ja ääri. Üks onu käis veel ka proove võtmas. Tundus, et neile oli endale ka see suur mõistatus, mis selle veega täpselt juhtus.

Õhtul läksime veel viimast korda massaaži. Mina lasin endale teha jalgadele ja Heirel seljale, kaelale ja õlgadele. Tegelikult tehti talle millegipärast tervele kehale. Enne massaaži võtsime veel ka mõlemad ühe pannkoogi. Heirel tahtis ise proovida seda teha, aga tädile ei õnnestunud seda selgeks teha. Tundub üldse, et nad kõik siin oskavad inglise keelt ainult täpselt nii palju, kui neil oma asja müümiseks vaja on. Kui täpsemalt midagi küsida, siis keegi vastata ei oska.

Pärast seda läksime tellisime endale esmaspäeva hommikuks takso. Tegelikult oli see meil juba enne kokku lepitud, aga veel oli maksmata. Takso pidi meile järgi tulema hommikul kell 5.30, maksma läks see meile 500 bahti. Seejärel viisime tagasi oma tsikli, nii nagu Heirel seda hellitavalt nimetas. Sõitsime rolleriga kohale, kui seal ukse juures üks vend toolis magas. Heirel sõitis talle hästi lähedale ja lasi signaali, et teda üles äratada. Pärast tuli välja, et see poiss meiega üldse tegelema ei pidanudki. :D

Rollerirendi koht oli meie elamisest tükk maad kõndida. Teel koju oli plaanis süüa ka õhtust. Tahtsime lasta endale grillida kala. Teeääres oli palju erinevaid putkasid, kus oli ukse juurde kalad jää peale laotud. Said ise valida, millise soovid endale grillida lasta. Tavaline on seal ka see, et iga putka juures väljas on üks inimene, kes siis kliente proovib sisse meelitada. Ühe pitsa kohviku juures üks onu hakkas Heireliga rääkima, Heirel ütles vastu, et teil ei ole värsket kala. Seepeale läks onu väga hasarti täis „we have fresh fish, come and I show you“, aga me kõndisime edasi.

Läksime sööma ühte järgmistest söögikohtadest, saime ilusti endale kala välja valida. Koht oli tagasihoidlik, aga korralik ja puhas. Lasime endale pool kala teha küüslaugu-pipra kastmes ja teise poole magus-hapu kastmes. Viimane oli veidi parem. Mina tellisin veel kõrvale värsket salatit, Heirel friikartuleid.

Õhtul tegime veel viimase ujumise oma basseinis. Vesi ei olnud küll enam nii ilus sinine kui alguses, aga ujuda kannatas ja soe oli ikka. Pärast pakkisime asjad ja tahtsime varakult magama minna, aga kell oli ikka juba 12, kui magama saime.