Istanbul - 1. päev

Jõudsime Istanbuli päris vara hommikul, kohaliku aja järgi vist kell 6. See oli vist lennujaamas üks tipptunde, igatahes passikontrolli järjekorrad olid meeletult pikad. Meil kuhugi kiiret polnud, sest hotelli check in on nagunii tavaliselt alles pärast lõunat. Kui kontrollidest läbi ja kohver käes, läksime otsima, kuidas lennujaamast kesklinna saada. Heirelil oli ikka veel paha olla ja otsustasime, et maksame natuke rohkem, aga läheme taksoga. Esimesest putkast küsides, saime hinnaks ühe otsa kohta 50 eurot. Järgmise putka juurde küsima minnes oli seal ees juba üks naine. Küsisin inglise keele takso hinda, seal olnud naine ütles mulle, et me vist oleme mõlemad eestlased J. Hakkasme rääkima, kuhu suunda lähevad nemad ja kuhu meie. Tuli välja, et kant enam vähem üks, kesklinna piirkonda. Neid oli 2 ja meid 2. Ka neljapäeva hommikune lend on meil sama. Otsustaime kooperereeruda ja minna ühise taksoga. Istusime natuke ühes kohvikus, et mitte nii vara veel linan minna, sest nemad ka oma hotelli nii vara veel ei saanud. Rääkisime natuke reisimuljeid, tuli välja, et need 2 naist on ikka väga palju eri maailma otstes reisinud. Olime saanud kõige parema takso pakkumise edasi tagasi sõiduks 40 eurot üks ots. Käisin pärast veel üksi paaris kohas küsimas ja suutsin välja kaubelda 60 eurot edasi tagasi nii, et neljapäeval tuuakse meid ka lennujaama tagasi. Kõigepealt küsisin ühe otsa hinna, milleks sain 34 eurot, pärast küsisin mis oleks hind, kui me võtaks takso edasi tagasi, siis sain hinnaks 30 eurot. Ütles mulle, et olen lucky one.

Sõit linna liikus aeglaselt. Kell oli 9 hommikul ja linnasuunal liikus väga palju autosid. Taksos oli kaasas ka mees, kes meile selle diili müüs. Ta rääkis päris normaalselt inglise keelt. Saime teada, et Istanbulis elab kokku 14 miljonit inimest ja terves Türgis kokku 77 miljonit (vaatasin hiljem netist ja sain vastuseks siiski 73,6 miljonit). Esimene peatus oli planeeritud nendele naistele (Reet ja Tiina). Nende hotell asus kesklinnas, mingisuguse mäe otsas. Tänavad on siin ikka nii kitsad, autosid väga palju, see sõit oli ikka päris õudne. Taksojuht täpselt ise ka ei teadnud, kust kaudud sõitma peab. Muudkui tiirutas ja tiirutas, ülesse alla. Heirelil oli juba päris paha olla. Tee peal oli palju ka selliseid väikeseid põndakuid. Kui tuli veel selline äkiline pidurdus, siis Heirelil sai kannatus otsa ja küsis „kaua veel, Jesus Christ“ :D Mina küsisin vahepeal neilt kas nad GPSi pole mõelnud soetada, siis vastas see onu, et autojuht ongi neil GPS. Lõpuks nad said ise ka aru, et teed sinna hotellini vist polegi. Nad teadsid, kus hotell asub, aga nad ei teadnud, kuidas sinna autoga saab. Panime need tädid hotellile võimalikult lähedal maha ja taksojuhiga leppisid kokku, kus nad neljapäeva hommikul ootavad. Siis läksime meie hotelli otsima. Selle leidmine võttis neil ka tükk aega aega. Lõpuks ütlesime ka, et võime jala minna, näidake ainult, kus see asub.  Pärast vaatasime ise, et kui nad oleks õiget teeotsa teadnud, ei oleks sinna üldse pidanud mingeid väikseid teidpidi sõitma.

Hotelli jõudsime ikkagi päris vara, kuskil enne 11. Esialgu öeldi, et tuba saab valmis kell 1 ja praegu sisse veel ei saa. Ütlesime, et Heirelil on väga paha olla, et äkki saaksime kuskil lihtsalt niikaua oodata. Natuke läks aega ja siis lubati meil minna ühte teise tuppa, kus olid voodid. Saime seal niikaua lihtsalt pikutada, kuni meie tuba valmis sai. Internett levis ja saime ilusti seal oma aja ära oodata, Heirel jäi kohe magama. Kell oli veidi enne ühte, kui saime ümber kolida üles korrusele oma tuppa. Tuba oli tegelikult samasugune, väike ruum kahe eraldi voodiga. Tuba oligi täpselt nii suur, et sinna mahtus kaks voodit, väike kapp ja meie kohver. Linad olid ilusti puhtad ja muidu oli kõik ok. Pesemisruum ja WC olid eraldi koridori peal, aga ilusti korralikult plaaditud ja puhtad. Kuna Istanbuli peatus oli meil nagunii selline hädapeatus, milletõttu olid lennupiletid odavamad, ei tahtnud me seal elamise peale väga palju raha kulutada, 2 öö eest maksime kokku 58 eurot. Hotelli asukoht oli täitsa ok, ei pidanud kordagi ühistransporti kasutama, kõik vahemaad olid jala käidavad. Esimesel päeval oli ilm natuke jahe, vihma päris ei sadanud, aga pilves. Mul oli kaasas ainult üks pikkade käistega kampsun, õnneks oli kotis ka sall ja kui seljakott seljas oli, siis polnudki väga hullu. Kuskil kella 2-3 paiku läksime natuke linnapeale vaatama. Hotellist saime endale ka linnakaardi. Algusesa vaatasime natuke ringi seal oma hotelli tänaval. Natuke räpane tundus esialgu kõik. Tänavad olid hästi väikesed ja kitsad, kõik oli erinvaid väikeseid poode-kohvikuid täis. Palju oli ka pagariärisid. Tänaval müüdi ka palju puuvilju ja köögivilju. Ostsime endale värskelt pressitud apelsinimahla, see oli küll jube hea ja magus. Ostime ka mureleid ja arbuusi, ka väga head. Kõht oli natuke tühi ja kõik pagariasjad olid nii ahvatlevad, astusime ühte sisse ja mõtlesime, et ostame lihapirukaid. Ma ei teagi, miks me arvasime, et need on lihaga, küsimise peale ka ei tulnud. Võtsime paar tükki ja kui esimese ampsu võtsime, oli see nii magus pirukas, et ma polegi nii magusat asja vist kunagi saanud :D. Maitse oli muidu hea, aga seda süüa väga ei suutnudki. Järgmise putka juures võtsime mingit Türgi rahvuspirukat, see paistis ka tühja kõhu peale välja parem, kui tegelikult maitses.

Edasi läksime kaardi järgi otsima Grand Bazaari, teadsin enne lihtsalt, et see on mingi suur turg keset linna. Kui kohale jõudsime, siis saime aru, et see on ikka väga väga palju suurem kui lihtsalt suur turg. Lugesin netist pärast, et see on maailma suurim katuseall olev turg, seal on 61 tänavat ja 20 000 müügiputkat. Päevas käib sealt läbi 300-400 tuhat inimest. Seal oli müügil küll kõike – riideid, ehteid, vaipu, jalanõusid, seepe, kotte jne jne. Lihtsalt vaatasime ja imestasime.

Õhtul tuli meil uni päris varakult peale, olime ikka täitas Tai ajas veel. Olin veel enne magamaminekut natuke netis, Heirel vist magas juba kell 7. Tal vist ikka mingi pisik sees, natuke palavikune tundus ka. Suutsime ikka hommikuni ära magada, esimese hooga läks uni ära juba kell 6, aga proovisime veel edasi magada kuni 9ni.